Mida sa ülikoolis tegema hakkad? Mida õppejõud sinult ootab? Mida hinde saamiseks tegema/oskama pead? 

Kõikidele nendele küsimustele annab vastuse õpiväljund. Mis on õpiväljund? Õpiväljund on teadmine, oskus või hoiak, mille õppija õppeprotsessi lõpuks omandama peab. Õppeprotsessis võib seejuures olla õppekava, õppeaine või ka üksik seminar. Lisaks on oluline ka, et õpiväljundi omandamist peab olema võimalik mingil viisil kontrollida. 

Oma õppekava ja õppeainete õpiväljundis leiad õppeinfosüsteemist ehk ÕIS-ist (www.ois2.ut.ee). Küsimuste tekkimisel pöördu õppejõu või programmijuhi poole! 

Miks õpiväljundeid vaja on? 

  1. Kindel siht — teadmine, mis teadmiste ja oskusteni me ainekursuse lõpuks jõuame, aitab keskenduda ka pealtnäha eesmärgitute ülesannete täitmisele. Kõike seda on lihtsam teha, kui me teame, mis on selle kõige mõte – kui me teame, mis on nende tegevuste eesmärk ja mida me nendest saame.
    Kasu õpiväljunditest pole aga ühepoolne. Peale üliõpilase aitab selline raamistik ka õppejõul seada selgemaid sihte õppetöö planeerimisel, läbiviimisel ning lõpuks hindamisvormi ja -kriteeriumite valikul.  
  2. Õpiränne — välismaal veedetud semesti(te) järel koduülikooli naastes, on võimalik hinnata teises ülikooli õpitu sobivust sinu õppekavale ja kasutada VÕTA-t (varasema õpitu ja töökogemuse arvestamine) õppeainete arvestamiseks. 
  3. Ühiskonnale annavad õppekava õpiväljundid aimu, mida selle ala kraadi omandanult oodata ja näiteks tööandja puhul ka, missugust lisandväärtust see võiks tema organisatsioonile pakkuda, suurendades lõpetanu konkurentsivõimet.

Lisalugemist: